A| A| A
et

Esileht » Tulekahju areng

Tulekahju areng

Tulekahju on kontrollimatu põlemine väljaspool spetsiaalset kollet, millega kaasneb materiaalne kahju. Kogu tulekahju aja võib jagada temperatuuri muutumise järgi kolmeks ajavahemikuks:

  • Algperiood – aeg, kui toimub tulekahju areng iseloomulik on suhteliselt madal keskmine temperatuur;
  • Põhiperiood – aeg, mille jooksul põleb ära 70 … 80% põlevmaterjalist. Selle perioodi lõppmomendiks loetakse aega, millal temperatuur hakkab vähenema või on vähenenud 80%-ni maksimaalväärtusest;
  • Lõpp-perioodile on iseloomulik seoses materjali hävimisega temperatuuri langemine.

    tulekahju faasid.JPG

Kõikidele tulekahjudele on iseloomulik:

  • põlemistsoonist soojuse ja põlemissaaduste eraldumine;
  • massivahetus (täpsemalt gaasivahetus), mis toimub gaaside konvektsiooni abil, tagades sellegavärske õhu (hapniku) juurdevoolu põlemispiirkonda ja põlemissaaduste (CO2, H2O jt) äravoolu;
  • soojusülekanne põlemispiirkonnast ümbritsevasse ruumi, milleta ei oleks võimalik põlemisejätkumine ja selle pindala suurenemine.

Mõningatele tulekahjudele on iseloomulik:

  • mittetäieliku põlemise saaduste ja mürgiste laguproduktide eraldumine;
  • suitsu tekkimine;
  • ehitustarindite deformatsioon ja varisemine;
  • gaasianumate ja vedelike reservuaaride lõhkemine jm.

Enamus hoonetes puhkenud tulekahjud on saanud alguse lahtisest tulest, mille hulka kuuluvad suitsetamine, lahtine tuli (tikk, küünal jne), lõkked, prahi põletamine, küttekoldest võetud hõõguvad söed ja tuhk, pürotehnilised tooted.

Sündmuste kalender

  E T K N R L P